Eesti poliitika vasaktiib (Keskerakond) peale 2021. oktoobri kohalike valimisi

Keskerakond ja Reformi partei valimistel

Eesti poliitikat 2021. lõpuks (peale oktoobri kohalike valimisi) nagu varemgi iseloomustab traditsiooniline konflikt Reformistliku (paremliberaalse) poliitilise masina ja vasaktsentristliku Keskerakonna (pluss konservatiivse EKRE) opositsiooni vahel. Paremliberaalse Reformi erakonda peame tunnistama Eesti riiki ja süvariiki (deep state) põhiliseks poliitiliseks jõuks. Sarnane on paremliberaalide koht ka teistes Lääne demokraatia riikides üle maailma – vt näiteks Joe Bideni võit USAs). Reaalse opositsioonina selle paremliberaalsele poliitilisele masinale peame vasaktsentristliku Keskerakonda pluss viimasel ajal konservatiivset EKREt.

Keskerakonna  koalitsioonid (2016-2019 a.,s.h. teine koos EKREga) olid Eesti poliitikas pigem erandiks. Reformi erakond ja seda toetav poliitiline masin (s.h. parempoolsed varjustruktuurid)  enne 2016. novembri (KE esimene võimuletulek) olid võimu juures seitseteist aastat, ja said uuesti võimule jälle (formaalselt koos Keskerakonnaga) 2021.a. jaanuaris.

Teostades oma võimu Eestis mitmete aastate jooksul, paremliberaalne poliitiline masin avaldas nende aastate jooksul tugevat survet vasaktsentristliku Keskerakonnale eesmärgiga tugevdada selles erakonnas parem (peremliberaalne) tiib ja nõrgestada KE vasaktiib (näiteks E.Savisaare ja tema pooldajate kõrvaldamine ).

Vastasseis paremliberaalse võimu ja vasaktsentristliku opositsiooni vahel (eriti Keskerakonna näol) määrab ka konflikti Eesti tegutsevas (2021.a.jaanuarist) võimukoalitsioonis. See on konflikt formaalsete partnerite — paremliberaalse Reformierakonna ja vasaktsentristliku Keskerakonna vahel, mis selgelt näitas ennast ka 2021.a oktoobri kohalikel valimistel.  

Võib märkida, et 2021.a oktoobri  kohalikud valimistel  see konflikt (vastasseis) lõppes viigiga (EKRE juhus omaette). Reformi erakond formaalselt kaotas valimisi (17%, KE 24% )s.t. ei võitnud erakonnana. Kuid võitis taktiliselt –  reformistlike valimisliitude abil, mis jõudsid  üldarvestuses  (24% ) teisele kohale. Eriti  Ida Virumaal  —  Narvas (K.Raig) ja  Kohtla Järves ( kus valimisliidud olid põhiliselt parempoolsed ja reformistlikud). Samas olid mittereformistlikud valimisliidud – näiteks M.Rusakovi Narodnyj sojuz.   

Keskerakond vastupidi — võitis erakonnana üldarvudes  ja Tallinna omavalitsuses (eriti M.Kõlvarti valimistulemus) ning samal ajal kaotas taktiliselt oma traditsioonilistes piirkondades – näiteks Ida Virumaal.   Ka Tallinnas KE pidi moodustama koalitsiooni sotsidega.

EKRE  oluliselt (kaks korda – kuni 13%) suurendas oma tulemust võrreldes eelmiste 2017.a. koh.valimistega. Sotside ja Isamaa tulemused jäid umbes samale tasemele (8 %).

  Poliitiline õhkkond Eesti Vabariigis peale valimisi  määrab Reformi erakonna tugev pressimine (eriti peavoolu meedias) formaalse partneri Keskerakonna vastu, mis võib isegi nimetada ülbeks ja agressivseks. Pearõhk selles Reformi pressimises tehakse Kekerakonna „korruptsioonile“. Samas parempoolse poliitilise masina esindajate  korruptsioon on normaalne (näiteks Katri Raigi grupi liige S. Gorlatsi  juhus — https://leht.postimees.ee/7376561/katri-raigi-nimekirja-volikogu-esimehe-kandidaat-jai-haalteostmisega-vahele ).

Reformi erakonna välimus ja reaalne poliitika on erinevad.  Naised (Kaja Kallas jne) on ees. J.Ligi, K.Mihali ja M.Mihelsoni stiil on taga (vt. Ligi artikkel https://www.postimees.ee/7382170/jurgen-ligi-kolvartist-naen-allilma-seostega-bojaari-ja-kapo-aastaraamatu-staari). Polliitilise ülemuse põhilöögid antakse „koalitsiooni partnerile“ – Keskerakonnale, kuigi reaalselt KE politika (tervishoju ja sots küsimustes) on Reformi poliitikast tunduvalt parem.

Keskerakond ei pea alluma Reformi  pressingutele – tihti demagoogilesele(28.09.2021, https://www.delfi.ee/artikkel/94699175/postimehe-peatoimetaja-korvutas-tanel-kiike-hitleriga-ta-ei-kavatse-sonu-tagasi-votta-ega-ministrilt-vabandust-paluda ). Ta peab mitte alluma, vaid vastu seisma (eriti meedia valdkonnas).

Keskerakond Tartus. Jaan Toots ja Aadu Must.

Tartu Keskerakonna osakond 2021.okt.valimistel kaotas – sai 3 kohta vähem, kui eelmistel valimistel.  Miks?

Põhjused on erinevad. Üks nendest – uue Tartu KE erakonna esimehe Jaan Tootsi konflikt eelmise Tartu KE juhiga Aadu Mustaga ja samas ka Jüri Ratase Keskerakonna juhatusega. Praegusel kujul see konflikt ei ole Keskerakonnale kasulik, seda võivad kasutada (ja juba kasutasid ära) KE oponendid. Väide, et Aadu Must on Tartu KE osakonna ja kogu Keskerakonna probleeme põhisüüdlane ei vasta tõele. Nagu igal poliitikul,  A. Mustal on oma tugevamad ja nõrgemad kohad. Kuigi praegu Aadu Must on J. Ratase grupi tähtis tegelane, kes teeb selles grupis olulist sh diplomaatilist tööd.

Jaan Toots on praegu omaette kuju. Tema on Jüri Ratase ja Aadu Musta kriitik. Aga  mis programm tal on, mis ta tahab? See veel päris selge ei ole.  Samas  olen arvamusel, et teatud potentsiaal Jaan Tootsil on.  

Mõned märkused seoses Jaan Tootsi ja Aadu Musta konfliktiga.

Nagu teada, konflikt Jaan Tootsi ja Aadu Musta vahel sai alguse M. Ranna looga 2019.a. Pakutud A.Musta poolt Tartu KE juhataja kohale Monika Rand võib olla ei olnud kõige parem kandidaat, kuigi äge võitlus tema vastu (alustatud J.Tootsi ja mõnede teiste Tartu KE grupi liikmete poolt) tekitas Tartu KE osakonnas ja erakonnas tervikuna suurt skandaali ja purustas kogu eelmise Tartu KE süsteemi.

Põhilegend, et kõiges  Tartu Keskerakonna probleemides on süüdi Aadu Must ei vasta tõele.   Võtame kasvõi Artem Suvorovi lugu, kelle vastu 2017 aastal oli korraldatud provokatsioon, mille tagajärjel A.Suvorov pidi lahkuma Tartu abilinnapea kohalt. Arvan, et selles loos Aadu Must ei olnud süüdi. Provokatsiooni A. Suvorovi vastu korraldas parempoolne poliitiline masin (reformistlikud varjustruktuurid), mis  teostasid mitu sarnaseid  provokatsioone Keskerakonna vastu juba E. Savisaare ajast.

Samuti kui rääkida konfliktist E.Savisaare ja J.Ratase (ka Aadu Musta) grupi vahel enne 2016.a., siis selle konflikti peasüüdlaseks ei saa samuti arvata J.Ratase või A.Musta isiklikult. Tuleb rõhutada, et Savisaare kõrvaldamist nõudis  parempoolne (reformistlik) poliitiline masin – süvariik (deep state) Eestis – mis oli võimu juures 17.aastat enne 2016.a. ja jõudis kriisini 2016.a. presidenti valimisteks ( mis T.Rõivase tegevuse tõttu olid skandaalsed).  2014/15.astast alatest nõudis parempoolne (reformistlik) poliitiline masin E.Savisaare  kõrvaldadamist  Keskerakonna esimehe kohalt — muide Keskerakonda  ei võeta valitsuskoalitsiooni. Selle jõulise survega suunas reformistlik poliitiline masin Jüri Ratase, Aadu Musta, Kadri Simsoni  Edgar Savisaare vastu. 

2016 a. sügisel Keskerakonnas toimus pööre (sealhulgas KE XVI kongressil), mille tulemusena Savisaart võeti maha KE esimehe kohalt. (Muide, mõned Tartu praegused  J. Tootsi pooldajad  samuti hääletasid 2016.a. XVI kongressil E.Savisaare vastu ja J.Ratase poolt. Kas süüdi selles samuti oli ainult Aadu Must ?).

Samas 2016.novembris toimus tähtis sündmus KE jaoks: Keskerakond sai valitsuskoalitsiooni – Isamaa ja sotsidega. Sellega J. Ratase ja A.Musta grupil (vaatamata nende tegevusele E.Savisaare vastu) on tähtis teene  Keskerakonna ees.  

Teine Keserakonna (pluss EKRE ja Isamaa) koalitsioon tekkis peale 2019.a. valimisi.

Siis algas oluline pööre — 2019 aasta kevadest alates oli paremliberaalne poliitiline masin oli mures, et Reform jäi opositsiooni ja hakkas töötama Keskerakonna ja EKRE koalitsiooni ( sh J.Ratase ja A.Musta grupi ) vastu, selge eesmärgiga seda koalitsiooni kukutada.  See õnnestus Reformi (parempoolsetele) struktuuridele 2021.a. jaanuaris peale rida operatsioone (ehk provokatsioone nii KE, kui ja EKRE vastu) sooritades.

Kampaania KE ja EKRE  koalitsiooni vastu (samuti J.Ratase ja A.Musta grupi vastu) algas juba 2019.a. suvel ja sügisel. (S.h. kompromaat Mailis Repsi kohta ja teised KE nn korruptsiooni süüdistused).

A.Must on Jüri Ratase grupi liige Keskerakonnas. J.Ratase grupil on oma probleemid, kuigi  võib märkida, et praegu sellele KE grupile alternatiivi ei ole.  Grupp juhib Keskerakonda konstruktiivselt, ja juba kogemustega. Selle grupi kukutamine praegu oleks KE-le kahjulik.

.J.Tootsi praegu ei saa arvata konstruktiivseks  alternatiiviks Jüri Ratase ja A. Musta grupile.  J. Tootsi programm  jääb saladuseks. Ta veel otsib oma teed, oma liini . Võib olla tema taga on teatud protest KE parempoolse tiiva vastu. Loodame, et tulevikus J.Toots veel näitab ennast positiivselt.

Эстония: политика, Эстония: центристская партия