Ситуация вокруг Левой партии Эстонии к середине августа 2023 г. Основные события  весны и лета этого года.

K середине августа 2023 г. ситуацию вокруг Объединенной Левой партии Эстонии (ОЛПЭ) можно считать критической.

После постановления Harju maakohus 9.августа 2023 (см. Приложение 1) становится  реальной опасность нового захвата власти в партии силами, которые добиваются не развития ОЛПЭ, но ее ликвидации.

В течение последних нескольких месяцев и до настоящего времени официальные судебные  инстанции Эстонии блокируют передачу полномочий от замещающего члена правления Объединенной Левой партии Эстонии новому правлению, выбранному на двух общих собраниях партии — в ноябре 2022 г. и июне 2023 г.

При этом  с апреля по август с.г. (как показывает например, приведенное постановление  9.08.23) официальные судебные инстанции делают активные шаги по снятию с поста замещающего члена правления партии представителя тартуской группы  и назначению на его место представителя  правых сил (в данном случае партии Parempoolsed).

 Очевидная задача данного назначения — продолжить ликвидацию партии (как это добивалась официальный  назначенец Ю. Линдвалл в 2020-22 гг) или сделать ОЛПЭ инструментом традиционной  для Эстонии последних десятилетий правой политики.

В случае назначения на пост замещающего члена правления партии представителей официальных правых сил (в данном случае партии Parempoolsed)  следует ожидать повторения сценария ликвидации партии или превращения ее в манипулируемую структуру.

Действия тартуской группы  по восстановлению ОЛПЭ с августа прошлого года до настоящего времени.

Я был назначен замещающим членом правления Объединенной Левой партии Эстонии (ОЛПЭ) 12 августа 2022 г.после двухлетних судебных разбирательств по вопросу руководства партии. Реально острый кризис руководства Левой партии  начался с ноября 2018 г. — попытки захвата власти группой Мстислава Русакова.

Мое назначение было рассчитано  на определенное время  — до выбора нового правления партии на общем собрании, формально на полгода — до февраля 2023 г.  

До меня два года место  замещающего члена правления ОЛПЭ занимала Юлия Линдвалл, назначенная вопреки нашим предложениям на этот пост в сентябре 2020 г. Деятельность Ю. Линдвалл, связанной с прореформистской  группировкой Веедла-Тесла- Дегтяренко, стала первой серьезной попыткой ликвидации Левой партии правыми силами Эстонии.

За два года своей деятельности Ю. Линдвалл  не провела общего собрания партии и  не предоставила требуемые экономические отчеты (очевидно создавая основания для ликвидации партии).  Зато исключила из списков ОЛПЭ 1400 человек (включая  актив партии). В качестве повода для удаления членов партии из общего списка Ю. Линдвалл использовала свое письмо членам партии 22 февраля  2022 г. с требованием  уплаты трехмесячных взносов. Те, кто не заплатил, автоматически  вычеркивались из партийного списка.

Такие действия (в том числе удаление из списков партии членов ее актива) были незаконными, в частности не соответствовали уставу ОЛПЭ.

Однако ликвидация  партии в этот период не состоялась.

С августа прошлого года в течение года  —  до августа с.г. — тартуская группа ОЛПЭ попыталась возродить  партию. Восстановление партии началось с восстановления ее актива, стертого из списков, и предоставления непредставленной ранее отчетности.

Удалось провести и общее собрание партии — даже два. Первое — 26 . ноября  2022 г., второе  —  27 июня 2023 г.

Однако результаты обоих общих собраний 0ЛПЭ  (что и составляет суть дела в настоящее время) не были признаны официальными  судебными органами (Tartu Maakohtu registriosakond  и Harju Мaakohus).

Как стало понятно к настоящему времени, передача руководства партией от временно замещающего члена правления ОЛПЭ законно избранному на общем собрании правлению  партии сознательно блокируется официальными судебными инстанциями.

Непризнание результатов собрания сочетается с попытками назначения нового (удобного для манипуляций) замещающего члена  ОЛПЭ (в июне и августе с.г.). Последнее решение  по этому вопросу – цитированное постановление Harju maakohus 9.08.23 (Приложение 1).

ОЛПЭ и выборы в Рийгикогу марта 2023 г. Отношение с движением Коос.

Объединенная Левая партия  участвовала в выборах в Рийгикогу марта 2023 – вместе с  движением Коос, соглашение о сотрудничестве с которым (предложение поступило  от Коос) было подписано в начале января 2023 г. на 4 месяца – до начала мая 2023 г.

Общие результаты совместных действий списка ОЛПЭ и Коос на выборах были достаточно успешными —   список набрал 2.4 % голосов.  Партия получила определенное гос. финансирование.

 Значительную роль в этом результате сыграла активная избирательная кампания движения Коос.  При этом следует подчеркнуть, что  сам избирательный список был образован именно Левой партией Эстонии, без чего участвовать в выборах представители Коос  не смогли бы (своей партии у Коос в этот момент не было).  Сама возможность подачи списка, как и в целом сохранение Левой партии  было результатом более чем двухлетней борьбы за эту партию тартуской группы ОЛПЭ.

В начале мая соглашение Левой партии и Коос закончилось, затем было продлено  на 2 месяца. В начале июля 2023 г   оно закончилось окончательно.

В начале мая 2023 г. движение Коос, несмотря на отсутствие лидеров партии Айво Петерсона (арестован в марте с.г.)  и уехавшего в Россию Олега Иванова, смогло зарегистрировать свою партию. 

Официальные средства массовой информации постоянно упрекают Объединенную Левую партию в сотрудничестве с Коос, которая обвиняется в «путинизме». Левая партия с самого начала подчеркивала, что стоит на позиции европейских левых и не поддерживает русский консерватизм, в том числе радикальную часть группировки Коос  — с теорией «русского мира» и проч. Как в свое время и группировку М. Русакова.

Левая партия Эстонии после парламентских выборов марта 2023 г

После выборов активность партии была незначительной. Однако нажим на партию продолжился.

Вероятно, с начала мая 2023 г. юридическим инстанциям была поставлена задача ликвидировать партию.

 Для сторонников сохранения ОЛПЭ первостепенное значение имел вопрос легитимности первого общего собрания партии, проведенного 26  ноября  2022 г.

Важно было передать власть от замещающего члена правления ОЛПЭ новому избранному общим собранием партии правлению. Однако признание результатов данного собрания  отделом Регистрации затягивалось.  Сторонники ликвидации Левой партии очевидно сделали ставку на непризнание результатов собрания и соответственно – нового руководства партии.

Одним из предлогов этого непризнания было  судебное дело, начатое в январе 2023 г по заявлению бывшего члена партии Олега Тесла. Заявление содержало ложные данные,  поскольку Тесла утверждал, что является членом партии, тогда как реально не являлся таковым с 2020 г.

Против признания законности собрания использовался  аргумент о недостаточном количестве членов ОЛПЭ в период собрания.

Рассмотрение вопроса о легитимности собрания тянулось до начала мая 2023 . Окончательное – отрицательное решение  этого вопроса пришло 8  мая 2023 г. — через 4 месяца после подачи заявления об утверждении  результатов собрания (Приложение 2).

 Одновременно с решением о непризнании результатов ноябрьского общего собрания в начале мая с.г. было заявлено о начале процедуры моего смещения  с поста замещающего члена и назначения другого замещающего члена правления ОЛПЭ. (Приложение 3).

Парадоксальным образом этим замещающим членом согласился стать  адвокат Keijo Lindeberg – член партии «Правые» („Parempoolsed“ с оплатой 150 за час работы  — см. Приложение 5). Идея замены сторонников сохранения ОЛПЭ на представителя группы Parempoolsed была подтверждена в упоминавшемся постановлении Harju maakohus 9 августа 2023 г. (Приложение 1).

Количество членов партии

В течение  истекшего периода деятельности ОЛПЭ важной проблемой оставался вопрос количества членов партии.

В момент моего назначения в августе 2022 г. это количество (после чистки, проведенной Ю. Линдвалл в марте-мае 2022 г.) составляло 360 чел. Уменьшение количества членов, как уже говорилось,  стало результатом незаконных действий.  В период руководства Ю.Линдвалл партию очевидно планировалось перевести в статус «движения» или полностью  ликвидировать.

После моего назначения на пост замещающего члена правления партии 12 августа 2022 г. регистрационным отделом (Tartu Maakohtu registriosakond) было предписано  увеличить  к началу февраля 2023 г. число членов партии до 500 .Это предписание было выполнено в срок.

Затем после уменьшения числа членов последовало  новое предписание о доведении этого количества до 500. Последнее было выполнено к началу августа 2023 г.

Реально  в течение года в партии было восстановлено около 200 чел. С 360 до 560.)

Официальная пресса обвиняла нас в незаконном добавлении членов (статья в Postimees 8 авг. 2023 г.) Речь шла однако  о законном восстановлении части 1400 незаконно удаленных весной 2022 г. членов Левой партии. В основном тех, кто находился в списке до мая 2022 года.

Все добавленные члены оповещались о восстановлении в списке.

Второе общее собрание ОЛПЭ 27 июня 2023 г. и его непризнание. Пропагандистский прессинг против партии.

Поскольку первое общее собрание партии ноября 2022 г. не было признано управляющим данными Äriregistra Отделом регистрации (Tartu Maakohtu  regisriosakond ) , актив Левой партии в середине июня решил провести второе общее собрание.

Оно состоялось 27.июня 2023 г. Собрание подтвердило состав  руководства партии и изменения в уставе.

Однако в своем постановлении  17.07.23  Отдел Регистрации не признал и это собрание  (см., Приложение 4).

Одновременно — с начала мая 2023 г. — началась  новая атака на партию официальных массовых средств.

Казалось бы, актив партии выполнил все распоряжения судебных и прочих инстанций. Особых действий после выборов практически не велось, союз со считавшимся «пропутинским»  движением Коос закончился в июле.  

  Однако для официальных инстанций данный факт  не имел значения.  Скорее, напротив,  союз  с движением Коос, вероятно, казался указанным инстанциям хорошей пропагандисткой картой против Левой партии.  В официальных информациях об ОЛПЭ постоянно использовалась темы ареста А. Петерсона и отъезда в Россию О. Иванова – как  едва ли представителей Левой партии.

Похоже , что как раз уменьшение прямых возможностей дискредитации партии и раздражало правую политическую машину.  

Продолжались и обвинения  ОЛПЭ в  «venemeelsuse».  В своих ответах Объединенная Левая партия не раз указывала не  необъективность данного обвинения. Таким же образом нельзя обвинить в «venemeelsuse» других европейских левых – например, финских или шведских.

Законны ли действия эстонской юстиции по непризнанию общих собраний ОЛПЭ и выбранного на нах руководства партии? Попытка назначения нового зам. Члена правления партии от Parempoolsed (май-август 2023 г.).

Действия правой политической машины по блокированию результатов двух общих собраний Объединенной Левой партии Эстонии и назначения «своего» замещающего члена партии  (причем именно представителя партии «Parempoolsed»)  фактически означает попытку пересмотреть результаты двух общих собраний ОЛПЭ — в ноябре 2022 г. и июне 2023 года. А также  посадить свою команду во главе пaртии для  вероятных манипуляций ею.  

Что касается юридической аргументации по непризнанию результатов общих собраний партии в ноябре 2022 г. и июне 2023 г., то  следует отметить  юридическую слабость и надуманность ряда использовавшихся  для обоснования этого непризнания аргументов.

Для дискредитации первого общего собрания партии 26.11.22 г. — использовалось заявления бывшего члена партии О. Тесла, представившего ложные данные о себе как члене партии ( каковым на момент общего собрания Тесла  давно не был). Тем не менее данное заявление положило начало целому судебному делу, тянувшемуся 4 месяца.

 Для объявления нелегитимным второго (как и первого) собрания ОЛПЭ июня 2023 г. использовался старый пункт устава партии, согласно которому общее собрание (реально «конгресс») считается легитимным, если в нем участвует более половины членов партии.

Как указывалось в нашей  апелляции Тартускому окружному суду (Tartu Ringkonnakohus) (См. приложение 5), это требование относится не к общему собранию партии, но к т.н. «конгрессу»  партийных представителей, что не одно и то же. Кроме того, выполнение данного пункта нереально. На последних признанных Регистром собраниях партии 2017 и 2018 г. присутствовала не половина членов партии (в то время их общее количество составляло 1700 человек), как от нас требует Отдел Регистрации,  но около 50 человек.

Выводы. В какой мере система правления в Эстонии остается демократической?

 Действия официальных инстанций в отношении Левой партии Эстонии очевидно  нарушают ряд демократических принципов.

Перед нами  явный нажим официальных правых сил на оппозицию, выходящий за рамки правовой системы и правовых норм, официально принятых в ЕС.

Этими действиями (как и другими  неправовыми действиями официальных сил в последние месяцы) подтверждается, что Эстония, как и прибалтийские страны в целом представляют собой не общепринятую в ЕС демократию, но некоторый «особый балтийский порядок» в ЕС.

 Речь идет фактически  об усилении в Эстонии элементов правой диктатуры, шагах в направлении демократии франкистского типа.

Противодействовать незаконному нажиму на Левую партию можно лишь инструментами  гласности, обращением к  независимым средствам массовой информации,  правозащитным организациям и европейским левым.

*

Приложения 1-5.

Приложение 1. Harju maakohtu määrus  9.08.2023 г.

KOHTUMÄÄRUS

Kohus	Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik	Moonika Tähtväli
Määruse tegemise aeg ja koht	09.08.2023, Tallinn
Tsiviilasja number	2-22-7562
Tsiviilasi	Järelevalvemenetlus EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme tegevuse üle
Menetlustoiming	Juhatuse asendusliikme vabastamine ja uue juhatuse asendusliikme määramine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad	Avaldaja/senine asendusliige: Igor Rosenfeld (isikukood 35403132714) Puudutatud isik: EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood 80060022)
RESOLUTSIOON
Vabastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood 80060022) senine juhatuse asendusliige Igor Rosenfeld (isikukood 35403132714) asendusliikme ülesannetest ja määrata EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood 80060022) juhatuse asendusliikmeks vandeadvokaat Keijo Lindeberg (isikukood 38606252717). Juhatuse asendusliikme ülesandeks on läbi viia EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI üldkoosolek seadusest ja kehtivast erakonna põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides uu(t)e juhatuse liikme(te) määramiseks ja nende registrisse kandmiseks. Kohtule tuleb hiljemalt 09. veebruariks 2024 teada anda ülesannete täitmisest või teatada kohtule põhjused, miks ei ole suudetud kohtu määratud ülesandeid lõpule viia.Edastada määrus pooltele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.Jätta menetluskulud EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 477² lg 2 ja 606 lg 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Menetluse käik ja asjaolud

1. Harju Maakohus 12.08.2022 määrusega mh määras EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI asendusliikmeks Igor Rosenfeldi.
2. Harju Maakohus 09.08.2023 määrusega rahuldas Igor Rosenfeldi 24.05.2023 määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 10.05.2023 määruse tsiviilasjas 2-22-7562 osas, milles see ei ole jõustunud, so on osas, millega kohus vabastas Igor Rosenfeldi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme kohustuste täitmisest; lõpetas järelevalvemenetluse tsiviilasjas nr 2-22-7562 seoses Igor Rosenfeldi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme kohustustest vabastamisega ning jättis asendusliikme määramisega seotud menetluskulud EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kanda.
3. Registriosakonna 08.06.2023 määrusega M 10035031 / 41 jäeti 07.12.2022 esitatud kandeavaldus põhikirja, erakonna nime ja asukoha muutmise osas rahuldamata, sest 26.11.2022 toimunud üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosoleku läbiviimisel ei järgitud kõiki seadusest ja kehtivast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Registripidajale ei esitatud dokumente, millega on delegaadid valitud ja määratud esindusnorm ja valimiskord.
4. Kohus tegi 16.06.2023 päringu Eesti Advokatuurile ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kas keegi Eesti Advokatuuri või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmest oleks nõus olema EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliige.
5. 20.06.2023 esitas vandeadvokaat Keijo Lindeberg oma nõusoleku juhatuse asendusliikmeks määramiseks.

Kohtumääruse põhjendused

• Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 ja § 602 on hagita asjaks juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramine. Vastavalt TsMS § 477² lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud asendusliikme üle järelevalvet. Lg 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 604 lg 5 järgi, kohus võib määratud isiku ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata.
• Maakohtu hinnangul ei ole suutnud senine puudutatud isiku juhatuse asendusliige Igor Rosenfeld oma juhatuse asendusliikme ülesandeid täita ning kohus vabastab ta ametist ja määrab puudutatud isikule uue juhatuse asendusliikme.
• Juhatuse asendusliikme ülesandeks oli esitada registrile puuduolevad aruanded ja kokku kutsuda erakonna üldkoosolek. 18.12.2022 teatas juhatuse asendusliige kohtule, et Eestimaa Ühendatud Vasakparteil on valitud juhatus ja puuduolevad aruanded on esitatud ja asendusliige palub end juhatuse asendusliikme ülesannetest vabastada.
• Kohtule esitatud Tartu Maakohtu registriosakonna 25.01.2023 määrusega nr M 10035031 / M36 oli peatatud 07.12.2022 esitatud kandeavalduse lahendamine kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas 2-22-7562. Määruse kohaselt esitas 19.01.2023 Oleg Tesla avalduse üldkoosoleku 26.11.2022 otsuste tühisuse, alternatiivselt kehtetuse tuvastamiseks (tsiviilasi 2-23-1064). Tsiviilasjas nr 2-23-1064 on Harju Maakohtu 10.04.2023 määrusega, mis on jõustunud 03.05.2023, keeldutud Oleg Tesla avaldust EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI vastu 26.11.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks menetlusse võtmast.
• Maakohtu hinnangul oli sellega senine asendusliige oma ülesanded täitnud ja võttes arvesse avaldaja 18.12.2022 avaldust, kohus 10.05.2023 määrusega vabastas Igor Rosenfeldi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme kohustuste täitmisest.
• Igor Rosenfeld esitas 10.05.2023 määrusele määruskaebuse, milles teatas, et tema vabastamine ei ole põhjendatud, kuna registriosakonna 08.06.2023 määrusega M 10035031 / 41 jäeti 07.12.2022 esitatud kandeavaldus põhikirja, erakonna nime ja asukoha muutmise osas rahuldamata.
• Maakohus tühistas ise oma määruse vaidlustatud osas ja rahuldas määruskaebuse.
• Kohus tuvastas, et Tartu Maakohtu registriosakonna 08.06.2023 eitava kandemäärusega nr M 10035031 / 41 on jäetud 07.12.2022 esitatud kandeavaldus põhikirja, erakonna nime ja asukoha muutmise osas rahuldamata. Määruses on välja toodud, et 26.11.2022 toimunud üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosoleku läbiviimisel ei järgitud kõiki seadusest ja kehtivast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Registripidajale ei esitatud dokumente, millega on delegaadid valitud ja määratud esindusnorm ja valimiskord.
• Kohus leiab, et senine juhatuse asendusliige on toiminud asjatundmatult. Asendusliikme ülesandeks oli läbi viia üldkoosolek uu(t)e juhatuse liikme(te) valimiseks, kuid registriosakonna määruse põhjal saab järeldada, et senisel juhatuse asendusliikmel vastavad oskused ja pädevus puuduvad. Senisel juhatuse asendusliikmel on maakohtu hinnangul puudulikud teadmised vastava valdkonna regulatsioonidest ja ta ei ole suutnud läbi viia üldkoosolekut, mis vastaks seadusest ja kehtivast põhikirjast tulenevatele nõuetele. Registriosakonna määruses on välja toodud, et 26.11.2022 toimunud üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosoleku läbiviimisel ei järgitud kõiki seadusest ja kehtivast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Registripidajale ei esitatud dokumente, millega on delegaadid valitud ja määratud esindusnorm ja valimiskord. Kohus leiab, et oskuste puudumist ei saa kõrvaldada trahvimise teel, vaid senine juhatuse asendusliige tuleb vabastada oma ülesannete täitmisest.
• Kohus määrab puudutatud isikule uue juhatuse asendusliikme.
• TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib juhatuse asendusliikmeks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
• Kohtule esitas 20.06.2023 vandeadvokaat Keijo Lindeberg oma nõusoleku juhatuse asendusliikmeks määramiseks. Sama nõusolek on edastatud ka Eesti Advokatuuri poolt kohtule 30.06.2023.
• Kohus leiab, et puudutatud isiku juhatuse asendusliikmeks tuleb määrata vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kes kohtu hinnangul vastab seaduse nõuetele ja on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel korraldama.
• TsMS § 604 lg 4 kohaselt, juhatuse või nõukogu liikme, audiitori või likvideerija määramisel võib täpsustada nende ülesandeid.
• Kohus määrab, et asendusliikme ülesandeks on läbi viia üldkoosolek seadusest ja kehtivast erakonna põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides uu(t)e juhatuse liikme(te) määramiseks ja nende registrisse kandmiseks.
• ² lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud isiku üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.
• Kohtule tuleb hiljemalt 09. veebruariks 2024 teada anda ülesannete täitmisest või teatada kohtule põhjused, miks ei ole suudetud kohtu määratud ülesandeid lõpule viia.
• Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477² lg 2).
• Kooskõlas TsMS § 172 lg 6 jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
• Vandeadvokaat Keijo Lindeberg on teatanud 21.06.2023 e-kirjaga kohtule, et ei näe vajadust kohtu deposiiti tasu nõuda.
• Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

Kohtunik

**

Приложение 2. Tartu Maakohtu registriosakonna määrus M 10035031 / 41

MÄÄRUS

Määruse number M 10035031 / 41

Kohus Tartu Maakohtu registriosakond

Kohtunikuabi Sirje Laiksoo

Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2023, Tartu linn

Määruse liik Eitav kandemäärus

Menetlusosalised EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood

80060022)

RESOLUTSIOON

Jätta 07.12.2022.a. esitatud kandeavaldus põhikirja, erakonna nime ja asukoha muutmise osas

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

registriosakonna kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Riigilõivuseaduse §

59 lõike 14 kohaselt tasutakse määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Lõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS EE062200221059223099, AS SEB Pank

EE571010220229377229, Luminor Bank AS EE221700017003510302, AS LHV Pank

EE567700771003819792. Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 11170029208155.

ASJAOLUD

07.12.2022 esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse taotletud kannet põhikirja, erakonna nime ja asukoha muutmise osas, sest 26.11.2022

toimunud üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosoleku läbiviimisel ei

ole järgitud kõiki seadusest ja kehtivast põhikirjast tulenavid nõudeid järgides.

1. Registripidajale on esitatud Eestimaa Vasakerakonna 22.üldkoosoleku 26.11.2022 protokoll.

Protokollis on märgitud, et tegemist on kongressiga, millel oli isiklikult kohal 14 delegaati. Koos

volitustega (Enn Ehala, Jüri Tammaru, Vladimir Vaingort, Tatjana Mutovkina ja Dea Luhamaa)

oli esindatud 19 inimest.

Põhikirja p 4.1 kohaselt on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kõrgeim organ üldkoosolek ja selle

funktsioone täitev kongress (volinike koosolek). Samas punktis on märgitud, et Kongressi

koosolekutel osalevad kongressi delegaadid isiklikult, hääleõiguse üleandmine ei ole lubatud.

2. Põhikirja p 4.4 kohaselt valivad kongressi delegaadid kohalikud organisatsioonid

esindusnormi alusel. Kui piirkonnas puuduvad kohalikud organisatsioonid, valitakse delegaadid

piirkonnaorganisatsiooni koosolekul vastavalt esindusnormile. Delegaatide esindusnormi ja

valimiskorra määrab partei volikogu.

3. Põhikirja p 4.17 kohaselt Partei juhtorganid, sealhulgas kongress, volikogu ja juhatus on

otsustusvõimelised, kui nende koosolekul osalevad üle poole liikmete arvust. Otsus loetakse

vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest.

Registripidajal on kohustus kontrollida üldkoosoleku (kongressi) kvooruminõuet.

26.05.2025 registriasjaga M 10035031 / H125 anti avaldajale täiendavate dokumentide ja

selgituse esitamiseks 10 päeva arvates kirja koostamisest:

— Kvooruminõude kontrollimiseks tuleb registripidajale esitada põhikirja p-s 4.4 märgitud

dokumendid, millega on delegaadid valitud ja määratud esindusnorm ja valimiskord.

— Volikirja alusel on 26.11.2022 kongressil osalenud 5 delegaati. Registripidajale tuleb selgitada

põhikirja p 4.1, mille kohaselt ei ole hääleõiguse üleandmine lubatud.

-Registripidaja märgib, et volikirjade ärakirju ei ole esitatud, samuti ei ole protokolli

digitaalallkirjastanud koosoleku juhataja (koosoleku juhatajat valitud ei ole.).

01.06.2023 esitas avaldaja vastuse registriasjas M 10035031 / H125.

Avaldaja on seisukohal, et 26.11.2022 toimunud üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel tuleb

lähtuda uuest (26.11.2022) vastu võetud põhikirjast.

Esitatud ei ole dokumente, millega on delegaadid valitud ja määratud esindusnorm ja

valimiskord.

Esitatud on Enn Ehala, Jüri Tammaru, Vladimir Vaingort, Tatjana Mutovkina volikirjad, Dea

Luhamaa volikirja esitatud ei ole.

Esitatud on 26.11.2022 koosoleku juhataja poolt digitaalselt allkirjastatud protokoll.

Tulenevalt Äriregistri seaduse § 41 lõikest 1 registripidaja keeldub põhikirja kinnitamise kande

tegemisest, sest 26.11.2022 toimunud üldkoosolekul ei ole järgitud kõiki seadusest ja kehtivast

põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides.

PÕHJENDUSED

Erakonnaseadus § 7.(1) Erakonna tegevuse aluseks on põhikiri.

(2) Erakonna põhikirjale kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses põhikirjale sätestatud

nõudeid.

(2.1.) Erakonna põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle

poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet.

Mittetulundusühingute seaduse § 21 .(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema

kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid

nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu

liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus

üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu

liikmeid.

Mittetulundusühingute seaduse § 23 (2) esimene lause — Põhikirjamuudatus jõustub selle

registrisse kandmisest.

Äriregistri seaduse § 41 lõike 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või

sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes mittetulundusühingute seaduse § 75 lõikest 3 otsustas

kohtunikuabi jätta avaldus rahuldamata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Sirje Laiksoo

kohtunikuabi

Приложение 3. Harju Maakohtu määrus  10.05.2023 ts/a 2-22-7562

KOHTUMÄÄRUS

Kohus	Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik	Moonika Tähtväli
Määruse tegemise aeg ja koht	10.05.2023, Tallinn
Tsiviilasja number	2-22-7562
Tsiviilasi	Igor Rosenfeldi avaldus EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme Julia Lindvalli vabastamiseks ja uue asendusliikme määramiseks
Menetlusosalised	Avaldaja Igor Rosenfeld (isikukood 35403132714) Puudutatud isik I EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood 80060022) Puudutatud isik II Julia Lindvall (isikukood 48508180267)
Menetlustoiming	Järelevalvemenetluse lõpetamine
Menetluse liik	Kirjalik menetlus
Resolutsioon

1. Vabastada Igor Rosenfeld (isikukood 35403132714) EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme kohustuste täitmisest.
2. Lõpetada järelevalvemenetlus tsiviilasjas nr 2-22-7562 seoses Igor Rosenfeldi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme kohustustest vabastamisega.
3. Jätta läbi vaatamata avaldaja taotlus kohustada Julia Lindvalli üle andma kogu tema valduses olev EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme tegevusega seotud dokumentatsioon uuele asendusliikmele Igor Rosenfeldile hiljemalt 1 kuu jooksul.
4. Jätta asendusliikme määramisega seotud menetluskulud EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kanda. Kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvad kulud puuduvad.
5. Jätta avalduse läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
6. Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv summas 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohus võttis 12.08.2022 määrusega avaldaja avalduse menetlusse ja rahuldas selle; vabastas puudutatud isiku II erakonna juhatuse asendusliikme kohustuste täitmisest; määras uueks juhatuse asendusliikmeks avaldaja, kelle juhatuse liikme volitused kestavad kuni uu(t)e juhatuse liikme(te) määramiseni; kohustas avaldajat kokku kutsuma erakonna üldkoosoleku ja esitama erakonna puuduvad majandusaasta aruanded registrile hiljemalt 6 kuu jooksul käesoleva määruse tegemisest, s.o hiljemalt 13.02.2023; kohustas avaldajat hiljemalt nimetatud kuupäevaks teada andma ülesannete täitmisest või teatama kohtule põhjused, miks ei ole suudetud kohtu määratud ülesandeid lõpule viia; kohustas puudutatud isikut II üle andma kogu tema valduses olev erakonna juhatuse asendusliikme tegevusega seotud dokumentatsioon uuele asendusliikmele hiljemalt 1 kuu jooksul, s.o hiljemalt 12.09.2022.
2. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse p 6 osas, millega maakohus kohustas Julia Lindvalli üle andma kogu tema valduses olev EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme tegevusega seotud dokumentatsioon uuele asendusliikmele Igor Rosenfeldile hiljemalt 1 kuu jooksul, s.o hiljemalt 12.09.2022. Nimetatud osas saadeti asi maakohtule uueks menetlemiseks. Muus osas jäi Harju Maakohtu 12.08.2022 määrus muutmata. Määrus jõustus 20.04.2023.
3. 18.12.2022 teatas asendusliige kohtule, et Eestimaa Ühendatud Vasakparteil on valitud juhatus ja puuduolevad aruanded on esitatud ja asendusliige palub end juhatuse asendusliikme ülesannetest vabastada.
4. Kohtule on esitatud Tartu Maakohtu registriosakonna 25.01.2023 määrus nr M 10035031 / M36, millega on peatatud 07.12.2022 esitatud kandeavalduse lahendamine kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas 2-22-7562. Määruse kohaselt esitas 19.01.2023 Oleg Tesla avalduse üldkoosoleku 26.11.2022 otsuste tühisuse, alternatiivselt kehtetuse tuvastamiseks (tsiviilasi 2-23-1064).
5. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-23-1064 on Harju Maakohtu 10.04.2023 määrusega, mis on jõustunud 03.05.2023, keeldutud Oleg Tesla avaldust EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI vastu 26.11.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks menetlusse võtmast.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Kohus lõpetab järelevalvemenetluse tsiviilasjas 2-22-7562. Puudutatud isiku asendusliikme volitused kestsid kuni uu(t)e juhatuse liikme(te) määramiseni. 18.12.2022 teatas asendusliige kohtule, et Eestimaa Ühendatud Vasakparteil on valitud juhatus ja kandeavaldus on esitatud registrile. Tsiviilasjas nr 2-23-1064 on Harju Maakohtu 10.04.2023 määrusega, mis on jõustunud 03.05.2023, keeldutud Oleg Tesla avaldust EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI vastu 26.11.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks menetlusse võtmast.  Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada.
7. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 12.08.2022 määruse resolutsiooni punkti 6 osas, millega maakohus kohustas Julia Lindvalli üle andma kogu tema valduses olev EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme tegevusega seotud dokumentatsioon uuele asendusliikmele Igor Rosenfeldile hiljemalt 1 kuu jooksul, s.o hiljemalt 12.09.2022. Kohus saatis asja nimetatud osas maakohtule uueks menetlemiseks. Kohus selgitas selles määruses, et erakonna juhatuse liikme ja erakonna vahel on käsundusleping (TsMS § 619 mõttes). Seega võib dokumentide väljaandmise nõude aluseks olla VÕS § 626 lg 1, mille järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Avaldajaks saab sellise nõude puhul olla üldjuhul käsunduslepingu pool ja nõue kuulub menetlemisele hagimenetluse korras. Tulenevalt VÕS § 626 lg 1 sõnastusest on nõude rahuldamise eelduseks vajalik tuvastada, millised dokumendid puudutatud isik II käsundi täitmiseks sai või lõi, mille üleandmist avaldaja nõuab. Mittetulundusühingu poolt oma endiselt juhatuse liikmelt dokumentide nõudmisel võib nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks olla ka AÕS § 80. Vindikatsiooninõude esmane eeldus on, et nõude esitanud isik on väljanõutava asja omanik (ühing). Ka seda nõuet menetletakse hagimenetluse korras. Sõltumata kummast õiguslikust alusest lähtuda, tuleb hagi eset selle ebamäärasuse ja hilisema täitmise võimatuse tõttu ka täpsustada.
8. Kohus jätab läbi vaatamata avalduse osas, millega avaldaja taotleb Julia Lindvalli üle andma kogu tema valduses olev EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme tegevusega seotud dokumentatsioon uuele asendusliikmele Igor Rosenfeldile hiljemalt 1 kuu jooksul. Kohus ei saa nimetatud avaldust lahendada hagita menetluses juhatuse asendusliikme järelevalvemenetluse raames. Ringkonnakohus selgitas, et tegemist on hagimenetluse korras menetletava asjaga, kus saaks hagejaks olla selle nõude puhul ühing, mitte avaldaja. Seetõttu ei saa kohus ka seda asja käesolevast tsiviilasjast eraldada.
9. Avalduse läbi vaatamata jätmise kulud, mis seonduvad dokumentatsioon uuele asendusliikmele üleandmise nõudega, tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldas Julia Lindvalli kaebuse osaliselt.
10. TsMS § 172 lg 6 kohaselt, juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Juhatuse asendusliikme määramisega seotud menetluskulud jäävad EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kanda. Kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

Kohtunik

**

Приложение 4.Tartu Maakohtu registriosakonna määrus M 10035031 / 42 17.07.2023

MÄÄRUS

Määruse number M 10035031 / 42

Kohus Tartu Maakohtu registriosakond

Kohtunikuabi Evelin Õunapuu

Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2023, Tartu linn

Määruse liik Eitav kandemäärus

Menetlusosalised EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood

80060022)

RESOLUTSIOON

Jätta EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (registrikood 80060022) 09.07.2023

esitatud kandeavaldus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

registriosakonna kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele:

Swedbank AS EE062200221059223099, AS SEB Pank EE571010220229377229, Luminor

Bank AS EE221700017003510302, AS LHV Pank EE567700771003819792. Maksekorraldusel

tuleb märkida viitenumber 11170029484351.

ASJAOLUD

09.07.2023 esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse taotletud kannet partei nime, aadressi, juhatuse, juhatuse liikmete esindusõiguse ja

põhikirja muutmise ning tegutsemise tähtaja kohta, sest vastavalt mittetulundusühingute

seadusele ja erakonna põhikirjale ei olnud 27.06.2023 toimunud üldkoosolek otsustusvõimeline.

PÕHJENDUSED

Erakonnale kohaldatakse mittetulundusühingute seadust käesolevast seadusest tulenevate

erisustega (erakonnaseadus § 1 lg 2).

Erakonna tegevuse aluseks on põhikiri. Erakonna põhikirjale kohaldatakse

mittetulundusühingute seaduses põhikirjale sätestatud nõudeid (erakonnaseadus § 7 lg 1, lg 2).

Põhikirjas tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste

vastuvõtmise kord (mittetulundusühingute seadus § 7 lg 1 p 8).

EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI põhikirja punkt: 4.1 Eestimaa Ühendatud

Vasakpartei kõrgeim organ on üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress.

Põhikirja punkt: 4.17 Partei juhtorganid, sealhulgas kongress, volikogu ja juhatus on

otsustusvõimelised, kui nende koosolekul osalevad üle poole liikmete arvust. Otsus loetakse

vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest.

Esitatud liikmete nimekirja järgi oli seisuga 27.06.2023 erakonnal EESTIMAA ÜHENDATUD

VASAKPARTEI viissada kakskümmend viis liiget. Protokolli kohaselt osales üldkoosolekul

kakskümmend üks liiget.

Protokollis on märgitud, et tegemist on 26.11.2022 toimunud üldkoosoleku korduskoosolekuga

ning lähtudes analoogia alusel korteriomandi ja korteriühistu seaduse §-st 23, mille järgi on

korduskoosolek otsustusvõimeline, sõltumata kohaletulnute arvust on ka antud koosolek

otsustusvõimeline.

Erakonnaseadus ja mittetulundusühingute seadus ei näe ette võimalust, et erakonna tegevusele

või üldkoosoleku kokkukutsumisele kohaldatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

sätestatut.

EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI põhikirjas ei ole sätestatud uue üldkoosoleku

(korduskoosoleku) kokkukutsumise ega läbiviimise tingimusi. Seega üldkoosoleku

kokkukutsumisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda mittetulundusühingute seadusest ja põhikirjast.

Mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 1 sätestab, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui

tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid

nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu

liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus

üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu

liikmeid.

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik

mittetulundusühingu liikmed (mittetulundusühingute seadus § 21 lg 3).

Tulenevalt mittetulundusühingute seadusest ja erakonna põhikirjast ei olnud 27.06.2023

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, seega ei saa selle otsusete alusel teha registrisse

kannet.

Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 75 lg 3 ning äriregistri seaduse § 41 lg 1 keeldub

registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.

Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti

määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, võib avaldaja esitada

määruskaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 599 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Evelin Õunapuu

kohtunikuabi

Приложение 5,  I.Rosenfeldi määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 26 7 2023

TARTU RINGKONNAKOHUS

Kalevi 51010 Tartu

Tel. 6200100 e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee

Esitatud Tartu Maakohtu Registriosakonna kaudu

e-post: registriosakond@kohus.ee

MÄÄRUSKAEBUS TARTU MAAKOHTU REGISTRIOSAKONNA  17.07.2023 MÄÄRUSELE M 10035031/ 42

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliige

IGOR ROSENFELD

Isikukood 35493122714,

Elukoht:  PIKK 74-23 50603 Tartu,

Tel. 5534273,  e-post: igor.rosenfeld@mail.ee

                                                                                                                          Meie: 26 juuli 2023

Faktilised asjaolud

2020. a. suveks oli välja kujunenud olukord, kus Eestimaa Ühendatud Vasakparteil puudus pädev juhtorgan. Minu avalduse alusel alustas 2020 a. juunis Harju Maakohus menetlust EÜVP juhatuse  asendusliikme määramiseks (tsiviilasi  2-20-7988). 18.09.2020 määras Harju Maakohus oma määrusega (kohtunik Andres Suik) EÜVP juhatuse asendusliikmeks Julia Lindvalli. Tema ülesanded juhatuse asendusliikmena ei olnud aga kohtumääruses kindlaks määratud.

Julia Lindvall oli ametis ligi 2 aastat, kuid selle aja jooksul ei katsunudki ta juhatuse valimiseks üldkoosolekut kokku kutsuda ja ei esitanud  puuduolevaid majandusaasta ja rahastamise aruandeid.

Omavoliliselt kustutas ta erakonna nimekirjast 1400 liiget ja hävitas sellega erakonna struktuuri ja aktiivi. Tänu J. Lindvalli ebaseaduslikule tegevusele oli minu, Igor Rosenfeldi, ametisse määramise hetkel 2022.a. augustis  EÜVP  nimekirjas  360 liiget ja tekkis eriolukord, mis oluliselt raskendas minu tegevust ja erakonna üldkoosoleku kokkukutsumist.

Harju maakohus  ei ole andnud Julia Lindvalli tegevuse kohta järelvalve korras õigusliku hinnangut.

Minu tegevus EÜVP juhatuse asendusliikmena. Juhatuse asendusliikme ülesanded.

Harju Maakohtu määrusega 12.08.2022 tsiviilasjas 2-22-7562 määrati mind Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikmeks ja minu ülesanneteks määrati:

1. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku kokkukutsumine, et valida Eestimaa Ühendatud Vaskpartei juhatus;
2. Puuduvate aruannete esitamine.

Selleks anti aega mulle 6 kuud  ( 13-ks veebruariks 2023. a.)

Esmalt esitasin puudu olevad aruanded.

26.11.2022 korraldasin Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku.Koosolekul valiti uus juhatus ja korrigeeriti Eestimaa Ühendatud Vasakpartei põhikiri.

07.12.2022   esitasin  Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse 26.11.22 üldkoosoleku otsuste registrisse kandmiseks. Lõplik (eitav) vastus sellele avaldusele saabus aga alles   08. juunil 2023 a (Tartu Maakohtu registriosakonna määrus  08.06.2023 nr. M 10035.031/41).

Minu esitatud materjalid seisid Tartu Maakohtu registriosakonnas pool aastat. Selle aja jooksul  ei antud mulle võimalust arvestada registriosakonna poolt avastatud puudusi ja märkusi, et ma oleksin saanud need kõrvaldada. .

Kandeavalduse seisma jäämise  ettekääneks muuhulgas oli Harju Maakohtu menetlus  ts / a 2-23-1064, mis sai alguse O.Tesla jaanuari 2023.a. avaldusest ja „lõppes 3 . mail 2023“ (Tartu Maakkohtu registri osakonna kiri M 10035031 / M39, 17.05.23).  Kuna seda avaldust ei võetud menetlusse, siis ei oleks olnud selle avalduse alusel põhjust menetlus peatada.

Tartu Maakohtu Registriosakonna eitav määrus  EÜVP  26.11.23 üldkoosoleku otsuste kandeavalduse kohta (nr. M 10035.031/41) saabus 08.06.2023.  Määruses oli märgitud, et  07.12.2022 kandeavalduse nõudmised põhikirja, erakonna nime, asukoha muutmise kohta jäävad  rahuldamata. Põhjuseks oli toodud see, et 26.11.22 üldkoosoleku läbiviimine ei vastanud EÜVP põhikirja nõudmistele „kongressi“ korralamuiseks. Osalesid delegaadid volikirjadega, kuna hääleõiguse üleandmine „kongressil“ ei ole lubatud, jne.

Märgime siin, et oma määruses 23.01.2023 tsiviilasjas 2-22-18778 tunnistas  Tartu Maakohus EÜVP 26.11.22 üldkoosoleku otsused kehtivaks ja saatis materjalid Registriosakonnale edasiseks menetlemiseks.

10.mail 2023, see on kuu enne lõpplikku registriosakonna  otsust 08.06.23  erakonna 26 novembri 2022 üldkoosoleku  kandeavalduse kohta, alustas Harju maakohus (määrus 10.05.23 ts/a 2-22-7562) menetlust minu vabastamiseks EÜVP juhatuse asendusliikme kohalt.

13-14 juunil, peale Tartu Maakohtu 08.06.2023 määruse saabumist,  otsustasin korraldada uue (teise) Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku, korduskoosoleku. Selle läbiviimisel  arvestasin registriosakonna poolt 08.06.2023. a. tehtud märkusi.

Uus (teine viimase poole aasta jooksul)  EÜVP  üldkoosolek toimus 27.juunil 2023.a.

Selle otsuste alusel  esitasin 09.07.23 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse.

17.07.2023 koostas Tartu Maakohtu registriosakond kandest keeldumise määruse.

Vastuväited Tartu Maakohtu Registiosakonna määrusele M 10035031 / 42   17.07. 23.

1.Tartu Maakohtu registriosakond (määrus M 10035031 / 42  17.07.23)  loobus kande tegemisest Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku  27.06.2023 kohta sel põhjusel, et  selle üldkoosoleku korraldamine olevat vastuolus kehtiva (2016.a.) EÜVP põhikirjaga. Registriosakond väidab, et „Vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja erakonna põhikirjale ei olnud 27.06.2023 toimunud üldkoosolek otsustusvõimeline“.

Selle väide tõestamiseks  määruses  M 10035031 / 42  tuuakse EÜVP (2016.a.) põhikirja punktid 4.1. ja 4.17.  „4.1. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Kõrgeim organ on üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress.“  4.17. Partei juhtorganid, seal hulgas kongress, volikogu ja juhatus on otsustusvõimelised, kui nende koosolekul osaleb üle poole liikmete arvust. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest.“

1. Vastuväide. EÜVP 2016 a.põhikirjas tehakse erinevust üldkoosoleku ja kongressi vahel.

Põhikirja punkt 4.1. toob välja, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kõrgemaks organiks on  üldkoosolek. Siin  ei ole välja toodud, kuidas üldkoosolek kokku kutsutakse ja millal ta on otsusevõimeline.

Pöörame kohtu tähelepanu sellele, et EÜVP põhikirja (punkt 4.1) järgi „kongress“ (volinike koosolek) ei ole üldkoosolek, vaid ainult „täidab selle funktsioone“.

See tähendab, et EÜVP põhikirja nõudmisi erakonna „kongressile“ ei saa partei üldkoosoleku peale laiendada.

EÜVP üldkoosolek 27.06.23 ei olnud „volinike koosolek“  ehk kongress. See oli erakonna üldkoosolek, korduskoosolek.

Järelikult Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku 27.06.23  ja selle otsuste kohta ei saa rakendada erakonna põhikirja nõudmisi EÜVP „kongressile“ (volinike koosolekule).

2. Tartu Maakohtu registriosakonna  eitav kandemäärus 08.06.23  samuti  lähtus sellest, et korraldatud meie poolt esimene üldkoosolek (26.11.22) olevat “kongress”, ja sellel ei  tohtinud kasutada volikirju.

3.  Määruses süüdistatakse 27.06.23 üldkoosolekut selles, et koosolekus võttis osa vähe inimesi — 21.

Tuuakse erakonna põhikirja punkt p.4.17 mis ütleb: „Partei juhtorganid, seal hulgas kongress, volikogu ja juhatus on otsustusvõimelised, kui nende koosolekul osaleb üle poole liikmete arvust. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest.“

Rõhutame veelkord, eterakonna põhikirjapunkt 4.17  selgelt räägib mitte üldkoosolekust, vaid kongressist (volinike koosolekust), mis üldkoosolek 27.06.23 ei olnud. Kuna EÜVP koosolek 27.07.23 oli üldkoosolek, mitte kongress, selle kohta ei saa rakendada põhikirja punkt 4.17.

• Kui me räägime EÜVP üldkoosolekust (ja mitte „kongressist“), siis peame tunnistama, et kehtiv EÜVP põhikiri  erakonna üldkoosoleku osalejate arvu ei sätesta.

Pöörame kohtu tähelepanu sellele, et 2018 aastal tegi Tartu Maakohtu registriosakond kandemäärused EÜVP viimaste üldkoosolekute kohta, milles ise ei rakendanud „kongressi“ kvoorumi nõuet. EÜVP XXI üldkoosolekul 8.12. 2018 võttis osa 55 delegaati,  XX EÜVP üldkoosolekul 4.03.2017 53 delegaati.

Järelikult nende EÜVP üldkoosolekute kohta „kongressi“ kvoorumi nõuded ei kasutatud.

Arusaamatu on, miks meie 27.07.2023. korduskoosoleku puhul rakendatakse „kongressi“  kvoorumi nõuet.

Lisame siia veel, et võrreldes viimaste EÜVP 2017-2018 aastate koosolekutega 2022 ja 2023 koosolekute lääbiviimine oli seotud suuremate raskustega. EÜVP juhatuse asendusliikme Julia Lindvalli tegevuse tulemusena lõhuti erakonna sisemine struktuur ja liikmete arv oli viidud alla 500 (360).

Alates 2018-st aastast ei ole erakonna üldkoosoleku kordagi kokku kutsutud.

5. Kui kehtiv EÜVP põhikiri  ei sätesta erakonna üldkoosoleku osaleiate arvu, siis kehtiva põhikirja alusel ei saa teha järeldusi kvoorumi kohta.

Erakonna kvoorumi nõuded ei ole sätestatud ka erakonna- ja mittetulundusühingu seaduses.

6. Märgime siin ka, et kohtu poolt määratud juhatuse asendusliikme tegevust ei reguleeri EÜVP põhikiri, vaid riiklikud normatiivaktid ja kohtu suunised. Harju Maakohus oma määruses 12.08.22 (ts.a. 2-22-7562) määras minu ülesanded, kuid ei määratlenud täpsemalt minu kui juhatuse asendusliikme tegevust üldkoosoleku kokku kutsumisel. Mulle antud vaba valiku alusel otsustasin informeerida kõiki liikmeid posti teel, aga samuti ka ajalehe kaudu koosoleku kokkukutsumisest.

7.Erakonna kvoorumi küsimuse lahendamiseks peame minu arvates kasutama analoogiat.  Nagu ütleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4,  „Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.“

Kui mittetulundusühingu seaduses ja ka erakonnaseaduses puuduvad juhised, kui palju erakonna üldkoosoleku liikmeid moodustavad kvoorumi, siis tuleb otsida õigusnormi, mis reguleerib sarnaseid probleeme. Analoogia alusel võime kasutada korteriomandi- ja korteriühistuseadust, kus on ette nähtud, kuidas käituda siis, kui koosolekule ei kogune kvoorum.

Korteriühistu on samuti mittetulundusühing ja vastava seaduse seisukohti võib rakendada ka erakonna puhul. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 23 (1) „Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata“.

Kui esimest EÜVP üldkoosolekut võiski süüdistada osalejate vähesuses, siis teise (korduskoosoleku) kohta seda teha  ei saa.

8.Oma määruse lõpus viitab registripidaja äriregistriseaduse § 41 lg 1 ja leiab, et kannet ei saa teha. Selle paragrahvi ja lõike lõpp aga ütleb: „Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud vastavalt seaduse nõuetele.“ Registriosakonna määruses toodud vastuväited on paljasõnalised ja ei vasta eelpool viidatud normatiivaktidele.

Taotlus.

Palun tühistada Tartu Maakohtu Registriosakonna määrus M 10035031 / 42 ja kohustada Registriosakonda tegema muudatused registrisse minu poolt esitatud avalduse alusel.

Makstud riigilõiv palun tagastada.

Lugupidamisega

Igor Rosenfeld

Lisa: Riigilõiv 70 €.

Allkirjastatud digitaalselt

Приложение 5. Новый замещающий член ОЛПЭ Keijo Lindeberg о себе.

„Võimaliku huvide konflikti osas märgin, et olen Erakond Parempoolsed liige, kuid minu hinnangul ei takista see mul Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikme  ülesannete täitmist“.

“Juhatuse asendusliikmena on minu soov saada tunnitasu summas 150 EÜR, millele lisandub käibemaks.

 (K.L. kiri 20.06.23).

Приложение 6. Rosenfeldi määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 18.08.2023 t/s a 2-22-7562

TALLINNA RINGKONNAKOHUS

PÄRNU MNT 17 15084 TALLINN

TEL. 6200100 e-post:  talrk.info@kohus.ee

Esitatud Harju Maakohtu kaudu

e-post: harjumk.info@kohus.ee

MÄÄRUSKAEBUS HARJU MAAKOHTU MÄÄRUSELE 09.08.2023   ts/a  2-22-7562

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliige

IGOR ROSENFELD

Isikukood 35493122714,

Elukoht:  PIKK 74-23 50603 Tartu,

Tel. 5534273,  e-post: igor.rosenfeld@mail.ee

                                                                                                                          Meie: 18.08. 2023

Minu tegevuse kirjeldus Harju Maakohtu määruses 09.08.2023 ts/a 2-22-7562 ja selle vaidlustatavad punktid.

Oma kohtumääruses 09.08.2023 2-22-7562 kirjeldab Harju Maakohus minu tegevust EÜVP asendusliikme kohal, kuid selles kirjelduses puuduvad olulised faktid, mis võivad mõjutada minu tegevuse hinnangut.

Vaidlustatud kohtumääruses ei räägita

1) Julia Lindvalli tegevusest, kes oli määratud Harju Maakohtu poolt enne mind EÜVP asendusliikme kohale ja mis kestis kaks aastat.  Selle aja jooksul ei proovinud J.Lindvall üldkoosolekut kokku kutsuda, vaid viskas omavoliliselt välja 1400 liiget ja hävitas erakonna seesmise struktuuri.Tänu J. Lindvalli ebaseaduslikule tegevusele oli minu, Igor Rosenfeldi, ametisse määramise hetkel 2022.a. augustis  EÜVP  nimekirjas  360 liiget ja tekkis eriolukord, mis oluliselt raskendas minu tegevust. Harju Maakohus  ei ole andnud käesoleva ajani Julia Lindvalli tegevuse kohta järelvalve korras õiguslikku hinnangut.

2) Vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumääruses ei räägita sellest, et minu poolt oli korraldatud mitte üks, vaid kaks üldkoosolekut -26.11.22 ja 27.06.23. 

Minu esitatud esimese üldkoosoleku materjalid seisid Tartu Maakohtu registriosakonnas pool aastat.

3) Vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumääruses heidab Harju Maakohus ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ma ei arvestanud põhikirja ja seaduse sätteid. Määruses aga ei ole toodud, milliseid sätteid ma ei arvestanud.

4)Määruse ei räägita ka sellest, et Harju  Maakohus alustats minu vabastamist ja juhatuse asendusliikme kohustuste asendamist teise kandidaadiga 10.mail 2023 (määrus 10.05.23 ts/a 2-22-7562) —  enne, kui lõplik registriosakonna otsus esimese üldkoosoleku kohta (08.06.23)  ei olnud veel tehtud.

.

2. Faktilised asjaolud. Minu tegevuse algus 2022. aasta augustist.

Minu tegevuse asjaolud, mis puudutavad Harju Maakohtu 09.08.23 määruse täitmist, ma tõin oma määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu registriosakonna 17.07.2023. määrusele M 10035031/42. Palun see määruskaebus asja juurde võtta.

  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikme määramisega on kohtud tegelenud alates 2020. aastast. Kuid EÜVP  juhtimisprobleemid tekkisid 2018. a novembrist.2020. a. suveks oli välja kujunenud olukord, kus Eestimaa Ühendatud Vasakparteil puudus pädev juhtorgan.

    Minu avalduse alusel alustas 2020 a. juunis Harju Maakohus menetlust EÜVP juhatuse  asendusliikme määramiseks (tsiviilasi  2-20-7988). 18.09.2020 määras Harju Maakohus oma määrusega (kohtunik Andres Suik) EÜVP juhatuse asendusliikmeks Julia Lindvalli.

Tartu EÜVP grupp algusest peale ei olnud J.Lindvalli kandidatuuriga nõus, pakkusime  teisi variante. Meie pakkumistega aga ei arvestatud.

Julia Lindvall oli ametis ligi 2 aastat, kuid tema ülesanded juhatuse asendusliikmena ei olnud aga kohtumääruses kindlaks määratud. Kahe aasta  jooksul ei üritanudki ta juhatuse valimiseks üldkoosolekut kokku kutsuda ja ei esitanud  puuduolevaid majandusaasta ja rahastamise aruandeid.

Omavoliliselt kustutas ta erakonna nimekirjast 1400 liiget ja hävitas sellega erakonna struktuuri ja aktiivi.

Harju Maakohtu määrusega 12.08.2022 tsiviilasjas 2-22-7562 määrati mind Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikmeks ja minu ülesanneteks määrati:

1. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku kokkukutsumine, et valida Eestimaa Ühendatud Vaskpartei juhatus;

2.Puuduvate aruannete esitamine.

Selleks anti aega mulle 6 kuud  ( 13-ks veebruariks 2023. a.).

Esmalt esitasin puudu olevad aruanded.

Hoolimata mitmetest takistavatest asjaoludest taastasin 2023 a. veebruaariks (vastavalt äriregistri määrusele 19.10.2022 M 10035031 / H122)  liikmete vajaliku arvu.

Erakond minu juhtimisel edukalt osales 2023 märtsi EV Riigikogu valimistel ja saavutas riigi toetuse.

Erakonnaliikmete üldkoosoleku viisin  läbi 2 korda.- 26.11.2022 ja 27.juunil 2023.a.

3.Esimene üldkoosolek 26.11.2022

26.11.2022 korraldasin Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku.

Koosolekul valiti uus juhatus ja korrigeeriti Eestimaa Ühendatud Vasakpartei põhikiri.

Kohus ei määranud kindlaks üldkoosoleku kokkukutsumise viisi. Teatasin kirjalikult erkonna liikmetele ja esitasin ka teate ajalehes „Postimees“.

07.12.2022   esitasin  Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse 26.11.22 üldkoosoleku otsuste registrisse kandmiseks. Lõplik (eitav) vastus sellele avaldusele saabus aga alles  2023 aasta juuni alguses (Tartu Maakohtu registriosakonna määrus  08.06.2023 nr. M 10035.031/41).

Minu esitatud materjalid seisid Tartu Maakohtu registriosakonnas pool aastat.  Selle aja jooksul  ei antud mulle võimalust arvestada registriosakonna poolt avastatud puudusi ja märkusi, et ma oleksin saanud need kõrvaldada. .

Kandeavalduse seisma jäämise ettekääneks muuhulgas oli Harju Maakohtu menetlus  ts / a 2-23-1064, mis sai alguse O.Tesla jaanuari 2023.a. avaldusest ja „lõppes 03 . mail 2023“ (Tartu Maakkohtu registri osakonna kiri M 10035031 / M39, 17.05.23). Oma avalduses esitas O.Tesla valed andmed, väites, et esimese üldkoosoleku ajal 22.11.22 tema olevat EÜVP liige. Kuna seda avaldust ei võetud menetlusse, siis ei oleks olnud selle avalduse alusel põhjust menetlus peatada.

Tartu Maakohtu Registriosakonna eitav määrus  EÜVP  26.11.23 üldkoosoleku otsuste kandeavalduse kohta (nr. M 10035.031/41) saabus 08.06.2023.  Määruses oli märgitud, et  07.12.2022 kandeavalduse nõudmised põhikirja, erakonna nime, asukoha muutmise kohta jäävad  rahuldamata. Põhjuseks oli toodud see, et 26.11.22 üldkoosoleku läbiviimine ei vastanud EÜVP põhikirja nõudmistele „kongressi“ korraldamuiseks. Osalesid delegaadid volikirjadega, kuna hääleõiguse üleandmine „kongressil“ ei ole lubatud, jne.

Märgime siin, et oma määruses 23.01.2023 tsiviilasjas 2-22-18778 tunnistas  Tartu Maakohus EÜVP 26.11.22 üldkoosoleku otsused kehtivaks ja saatis materjalid Registriosakonnale edasiseks menetlemiseks. Palun see Tartu Maakohtu määrus võtta minu määruskaebuse juurde.

10.mail 2023, see on kuu enne lõpplikku registriosakonna  otsust 08.06.23  erakonna 26 novembri 2022 üldkoosoleku  kandeavalduse kohta, alustas Harju maakohus (määrus 10.05.23 ts/a 2-22-7562) menetlust minu vabastamiseks EÜVP juhatuse asendusliikme kohalt.

4.Teine üldkoosolek 27.juunil 2023.a.

13-14 juunil, peale Tartu Maakohtu 08.06.2023 määruse saabumist EÜVP  26.11.23 üldkoosoleku kohta,  otsustasin korraldada uue (teise) Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku, korduskoosoleku.Selle läbiviimisel  arvestasin registriosakonna poolt 08.06.2023. a. tehtud märkusi.

Huvitav, et see teine minu poolt korraldatud EÜVP üldkoosolek ei ole määruses 09.08.2023 ts/a 2-22-7562 üldse mainitud.

Kuna kohus ei olnud mulle teinud täpsustusi, kuidas üldkoosolekut kokku kutsuda, siis informeerisin kõiki liikmeid koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Kuna esimesele koosolekule (Tartu maakohtu registri osakonna 8.06.23 määruse järgi) ei tulnud kvoorumit,  korraldasin kordusüldkoosoleku, kus võtsin vastu registrisse kandmiseks vajalikud dokumendid.

Uus (teine viimase poole aasta jooksul)  EÜVP  üldkoosolek toimus 27.juunil 2023.a.

Üldkoosoleku otsuste alusel  esitasin 09.07.23 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse.

17.07.2023 koostas Tartu Maakohtu registriosakond kandest keeldumise määruse.

 Selle peale esitasin määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 20.08.2023. Tartu Maakohtu registriosakonna kaudu.28.07.2023 teatas Tartu Maakohtu Registriosakond, et minu avaldus on edasi saadetud kohtunikule menetlemiseks.

5. EÜVP üldkoosolekute tunnistamise probleem. Üldkoosoleku juriidiline iseloomustus.

Oma kohtumääruses 12. 08.2022 tsiviilasjas 2-22-7562  määras Harju Maakohus minu ülesandeks Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku kokkukutsumise ja seal juhatuse valimise korraldamise.

Vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumääruses heidab Harju Maakohus ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei arvestanud ma  põhikirja ja seaduse sätteid.

Tartu Maakohtu registriosakond (määrus M 10035031 / 42  17.07.23)  loobus kande tegemisest Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosoleku  27.06.2023 kohta sel põhjusel, et„Vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja erakonna põhikirjale ei olnud 27.06.2023 toimunud üldkoosolek otsustusvõimeline“.

Selle väite tõestamiseks  määruses  M 10035031 / 42  tuuakse EÜVP (2016.a.) põhikirja punktid 4.1. ja 4.17.  „4.1. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Kõrgeim organ on üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress.“  4.17. Partei juhtorganid, seal hulgas kongress, volikogu ja juhatus on otsustusvõimelised, kui nende koosolekul osaleb üle poole liikmete arvust. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest.“

Meie  vastuväide.

Erakonna põhikirja punkt 4.17 selgelt räägib mitte üldkoosolekust, vaid kongressist (volinike koosolekust). Üldkoosolek 27.06.23 ei olnud volinike koosolek ja seetõttu ei laiene talle põhikirja p. 4.17 nõuded.

Vastavalt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei põhikirja p 4.1 „Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kõrgeim organ on üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress (volinike koosolek)“. 

 Selle erakonna põhikirja punkti järgi „kongress“ ei ole üldkoosolek, vaid ainult „täidab üldkoosoleku funktsioone“.

Kuna EÜVP koosolek 27.07.23 oli üldkoosolek, mitte kongress, selle kohta ei saa rakendada põhikirja punkt 4.17 („kongress, volikogu ja juhatus on otsustusvõimelised, kui nende koosolekul osaleb üle poole liikmete arvust“).

Rõhutan:minu ülesandeks oli kokku kutsuda üldkoosolek, mitte volinike kongress.

Kui rääkida EÜVP üldkoosoleku (ja mitte „kongressi“), osalejate arvust, siis  peame tunnistama, et kehtiv EÜVP põhikiri  erakonna üldkoosoleku osalejate arvu ei sätesta.

Veei üks tähtis moment.

Erakonna põhikirja punkti 4.17 rakendamisel („kongressi“ kvorumi nõue – kongress on  otsustusvõimeline, kui sellel osaleb „üle poole liikmete arvust“)  kutsuda kokku üldkoosoleku üldse ei ole võimalik.

Pöörame kohtu tähelepanu sellele, et 2018 aastal tegi Tartu Maakohtu registriosakond kandemäärused EÜVP viimaste üldkoosolekute kohta, milles ise ei rakendanud „kongressi“ kvoorumi nõuet (peab osalema „üle poole liikmete arvust“). EÜVP XXI üldkoosolekul 8.12. 2018 võttis osa 55 delegaati,  XX EÜVP üldkoosolekul 4.03.2017 53 delegaati.(Erakonna liikmete arv tol ajal oli 1740 inimest).

Järelikult nende EÜVP üldkoosolekute kohta „kongressi“ kvoorumi nõuded ei kasutatud.

Arusaamatu on, miks meie 27.07.2023. korduskoosoleku puhul (samuti nagu 26.11.22 üldkoosoleku kohta) rakendatakse „kongressi“  kvoorumi nõuet.

Korraldatud meie poolt 27.07.2023 üldkoosolek reaalselt oli korduskoosolek.

Korduskoosolekul kvoorumi lahendamisel lähtusin korteriomandi ja korteriühistu seaduse § 23:  „Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.“

 Selle seadusätte rakendamise aluseks on  tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4, mis ütleb „Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.“

6.Uue asendusliikme määramine minu asemele (Harju maakohtu määruses 9.08.2023 ts/a 2-22-7562).

Harju  Maakohus alustats minu vabastamist ja juhatuse asendusliikme kohustust üleandmist teisele kandidaadile 10.mail 2023 (määrus 10.05.23 ts/a 2-22-7562) -see on   enne, kui registriosakonna lõplik otsus esimese üldkoosoleku kohta (08.06.23) oli veel tehtud.

Vaidlustatav Harju Maakohtu määrus minu vabastamise kohta juhatuse asendusliikme kohustustest ilmus 09.08.23, see on enne, kui Tartu Ringkonnakohus oli hakanud menetlema minu poolt organiseeritud üldkoosoleku otsuste alusel koostatud kandeavaldust. Lugupeetud Harju Maakohtu poolt määratud advokaadile anti aega 6 kuud minu poolt korrastatud erakonna üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

Märgin, et ka varem on kohus püüdnud leida mõnda advokaati, kes täidaks Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikme ülesandeid, kuid sellist advokaati ei leitud. Nüüd, kui minu juhtimisel muutus erakond maksevõimeliseks, ilmus ka advokaat, kes riigi poolt erakonna makstavast summast loodab head teenistust.

Oma kirjas 20.06.23 uus juhatuse asendusliige  Keijo Lindeberg  kirjutab:  „ olen Erakond Parempoolsed liige, kuid minu hinnangul ei takista see mul Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikme  ülesannete täitmist“. “Juhatuse asendusliikmena on minu soov saada tunnitasu summas 150 EÜR, millele lisandub käibemaks“.

 Vaidlustatud kohtumääruses ei ole märgitud, milline võiks olla uue asendusliikme eelarve. Kas sinna lähevad kõik riigi poolt erakonnale makstavad summad?

Nagu omal ajal J.Lindvall, uus asendusliige ei ole kursis EÜVP olukorraga, erakonna aktiiviga, põhikirjaga, jne.

Kui uus asendusliige hakkab korraldama üldkoosolekut „kongressi“ kriteeriumi järgi (kohal peab olema „üle poole liikmete arvust“), mis on siiani rakendatud meie suhtes Tartu Maakohtu registriosakonna (ja samuti ka Harju Maakohtu) poolt, siis võib algusest peale prognoosida, et tulemus on sama, nagu meilgi. Kui üldkoosoleku kriteeriumid uue asendusliikme tulekuga muutuvad, siis miks neid ei saa muuta algusest peale ka meie suhtes?

Taotlus

Palun tühistada Harju Maakohtu 09.08.2023. a. kohtumäärus tsiviilasjas 2-22-7562 kui õigusnormidega ja loogikaga vastuolus olev kohtumäärus. Makstud riigilõiv palun tagastada Eestimaa Ühendatud Vasakparteile.

Lugupidamisega

Igor Rosenfeld.

Allkirjastatud digitaalselt

Lisad

1. Igor Rosenfeldi määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu registriosakonna 17.07.2023. määrusele  M 10035031/42;
2. Harju Maakohtu määrus 12.08.2022 tsiviilasjas 2-22-7562;
3. Tartu Maakohtu registriosakonna määrus  08.06.2023 nr. M 10035.031/41;
4. Tartu Maakohtu registri osakonna määrus M 10035031 / M39, 17.05.23; 
5. Tartu  Maakohtu 23.01.2023 kohtumäärus tsiviilasjas 2-22-18778;
6. Tartu Maakohtu registriosakonna 17.07.2023  kandest keeldumise määrus nr M 10035031/42;.
7. Tartu Maakohtu Registriosakonna kiri 28.07.2023 M 10035031 / H126.
8. Riigilõivu maks.

Эстония: политика, Эстония. Объединенная Левая партия.